Ära tõlgi emakeelest, mõtle eesti keeles!

KEELTARK 11
2. AINSUSE OSASTAV
kasutame toiduainetega, mida ei saa loendada (count).
3. MITMUSE OSASTAV
kasutame toiduainetega, mida saab loendada. Selles tunnis jäta meelde (remember) need sõnad, mis siin antud. Järgmises tunnis (12) vaatame erinevaid gruppe. Ära muretse, mitmuse omastava lõpud on rasked, neid me harjutame mitu aastat. ☺
4. NB!!! ostma ja leidma + KUST?
5. MÕTLEMA ja ÜTLEMA – ainukesed (only) tegusõnad, millel on kaks da-infinitiivi. Kuna need on väga tavalised sõnad, siis on kasulik (useful) nende erinevad vormid selgeks õppida (ikka lausetes/väljendites).
6. ÄRA on eesti keeles väike, aga vajalik sõna. Nb!! kaks tähendust.
7. Ühendtegusõnu on eesti keeles palju ja need on rasked, aga ka need peab selgeks õppima. Alates 11. õppetükist on ühendteguõnad iga keeletarga lõpus.

 

KEELETARK 12
1. NIMETAV, OMASTAV, OSASTAV
Millal kasutada nimetavat, omastavat ja osastavat? See on üks kõige raskemaid teemasid eesti keele grammatikas. Aga alustame aeglaselt. Selles tunnis õpi ära ainult need fraasid.
2. MITMUSE OSASTAVA LÕPUD
Kuigi nooled (arrows) näitavad, et mitmuse osastava lõpp tuleb ainsuse osastava lõpust, on see lihtsalt infoks. Rääkides ei ole meil aega mõelda nende noolte peale. Kõige parem soovitus: õpi lihtsalt kõige tavalisemate sõnade lõpud selgeks (neid harjutame ka iga õppetüki harjutustes).
3. TINGIV LAUSE (conditional)
See ei ole eesti keeles raske. Nagu näed, võib kasutada ka ainult –KS lõppu.
4. OSASTAV
NB!!!! paljude verbidega kasutame osastavat. Õpi selgeks fraasides.
5. NUMBRID
Õpi numbrid pähe nagu luuletus. Näiteks: ühest kaheni, kahest kolmeni, kolmest neljani jne. Midagi muud siin ei aita (cannot help).

 

KEELTARK 13
1. Mitmuse omastav paistab õpilastele raske, aga tegelikult see ei ole eriti raske. Pea meeles: TE/DE. Kuna nende hääldus on sama, siis ära muretse eriti, kas kirjutad +De või +Te.
Abi: alati, kui vaja mitmuse omastavat, mõtle: LASTEaed – see ongi omastav.
4. Numbrid õpi pähe nagu luuletus. Alusta ühest (Ma elan esimesel korrusel.) ja lõpeta kolmekümnega. Muud soovitust siin pole.
5. HUVITAMA on raske verb eesti keeles. Samuti õpi pähe nagu luuletus. Kui räägid, siis pole aega mõelda.
6. VIIMA ja TOOMA kasutame sada korda iga päev. Seepärast õpi hästi selgeks.

 

KEELETARK 14
1. Siin näed seletust, millal kasutame nimetavat, omastavat ja osastavat.
NB!!! kõige tähtsam on, kas tegevus on lõpetatud (ka tulevikus lõpetatud) või lõpetamata.
2. TAGASÕNAD
Enne tagasõnu alati omastav, õpi selgeks fraasidena.
4. JÕUDMA ja UNUSTAMA – tähtsad sõnad, õpi selgeks fraasidena.
5. ON + OMADUSSÕNA + -DA
Need väljendid on väga tavalised ja kasulikud. Veel:
Oli väga tore koos jalutada.
Õhtul ei ole kasulik palju süüa.
On hea kodus olla.

 

KEELTARK 15
1. KAKS MINEVIKKU
Eesti keeles ei ole nii kindlaid reegleid, millal kasutada ma töötasin või ma olen töötanud nagu näiteks inglise keeles. Mõnikord võib kasutada ka mõlemat. Kui räägid oma elust, oma päevast jne, siis kasuta lihtminevikku: ma elasin seal, ma töötasin seal, ma käisin puhkusel jne.
2. KÜLLA MINEMA ja KÜLAS KÄIMA on alati problemaatilised. Kuna väga tavaline ja igapäevane tegevus, siis õpi näidislaused fraasidena pähe.
5. NB!!! PIDAMA – õpi selgeks erinevad minevikud. Ilma selle sõnata ei ole võimalik eesti keelt hästi rääkida.
6. KUHU? – alati tähtis, korda ka eelmiste keeltarkade sõnu.