Minemine

Jaan Tätte

Ei tea, kas merele ma teel või randa,
kuid tean, et kallas kaugel veel.
Mu räbaldunud saabas kraabib kanda
ja paadi põhi läbi laseb vee.

Ei tea, kas kiire mul või küllalt aega,
kas liialt ma ei vaata tagasi.
Kas olin teel, kui päike tõusnud taeva
või rändasin ka siis kui magasin.

Ei tea, kas jaksan oma reisipauna kanda,
kolm südant, mis ei ole jahtunud
ja mida ma ei raatsi ära anda,
on vaikselt minu pauna mahtunud.